kallid vanemad, olen endiselt elus, kuid mul läks telefon katki.
mu 14-eurine Alcatel tuli minuga shortsitaskus koolitusele kaasa, ning ehkki tema vaim oli tugevalt valmis, andis keha siiski järgi leigele soolaveele, mis ta akulaadimisaugus mingeid anomaalseid nähtusi korraldas. niisiis, kallid vanemad, ei ürita ma teid oma elust kategooriliselt kustutada, vaid lihtsalt varjutab mind hetkel ilmselgelt ühetasandiline tehniline põrumine. homme annan endast niimõndagi, et asja parandada, kuid seni, kirjutage ja joonistage mulle!
tuul muide, on umbes triljon sõlme, ja koolitusi on umbes sama palju. seega, saan ehk varsti rikkakski. ning kui ma ei õpeta, õpin ise- uusi edevaid kaelamurdvaid trikke. kukun kõrgelt ja hästi kiiresti, ent järgmine kord olen jälle targem.
niisiis, ärge muretsege ega pange pahaks- arvatavasti vedelen kuskil soojas merevees või astun öös mööda lubjakrohvist tänavaid.
mõtlen teile ning kui oleks aasta 2035, saadaks teile postkaartegi, ent siin ei ole veel postisüsteemi leiutatud.
kallistan palavalt,
teie noorim tütar
No comments:
Post a Comment